Õngitsemise võistlusmäärus

Koostaja: Eesti Õngitsejate Liit

Tallinn 2020

Sisukord

1.Võistlusjuhend............................................................................... 3

2. Võistluste iseloom ........................................................................ 3

3. Võistluspaik.................................................................................. 4

4. Loosimine .................................................................................... 4

5. Püügivahendid ...............................................................................5

6. Söödad ...........................................................................................6

7. Võistluste läbiviimine ................................................................. 7-8

8. Kalade kaalumine ........................................................................ 9

9. Tulemuste tühistamine ja karistused .............................................. 9

10. Võitjate selgitamine .................................................................... 10-11

11. Protestid ............................................................................... 12

1. Võistlusjuhend

1. Kõik ametlikud õngitsemise võistlused toimuvad võistlusmääruse alusel kooskõlas võistlusjuhendiga, mille kinnitab korraldav organisatsioon. Õngitsemisvõistlused toetuvad rahvusvahelistele reeglitele, mis on kajastatud internetilehel http://www.fipsed.

com/fipsed/index.php/en/disciplines-eng/rules

2. Võistlusjuhendiga määratakse võistluse eesmärk, läbiviimise aeg ja koht, juhtimine, osavõtutingimused, ajakava, individuaalse ja võistkondliku paremuse selgitamine, autasustamine, osavõtuks registreerimise tähtaeg ja osavõtumaks. Võistlusjuhendis toodud tingimused ei või olla vastuolus võistlusmäärusega.

3. Võistlusjuhend saadetakse osavõtvatele organisatsioonidele üks kuu enne võistlusi.

4. Muudatusi võistlusjuhendis võib teha ainult juhendi kinnitanud organisatsioon, kuid mitte hiljem kui päev enne võistlust.

2. Võistluste iseloom

1. Võistlused jagunevad oma iseloomult võistkondlikeks, individuaalseteks ja individuaalvõistkondlikeks.

2. Individuaalsetel võistlustel arvestatakse iga võistleja tulemus eraldi ja vastavalt sellele selgitatakse tema koht võistlustel. Võistkondlikel võistlustel summeeritakse võistlejate tulemused ja nende põhjal selgitatakse võistkondlik paremusjärjestus. Individuaalvõistkondlikel võistlustel selgitatakse võistlustulemuste põhjal nii individuaalne kui võistkondlik paremusjärjestus.

3. Igal üksikjuhul määratakse võistluste iseloom võistlusjuhendiga.

4. Individuaalsed võistlused jagunevad kinnisteks ja lahtisteks. Kinnistel võistlustel saavad osaleda ainult ühe organisatsiooni, territooriumi, samuti naiste, noorte teatud vanusegruppide ja veteranidest võistlejad.

3. Võistluspaik

1. Võistluseks valitud veekogu peaks olema kalastatav vähemalt 3-4m ulatuses kaldast ja võimalikult ühtlase sügavusega.

2. Veekogu kallas peab võistlejale võimaldama püügikohale asumise raskusteta ja võimalikult võrdsetel tingimustel.

3. Võistluse korraldaval organisatsioonil on luba muuta võistluskohta 3(kolm) nädalat ennem võistluse algust.

4. Püügiala jagatakse sektoriteks vastavalt võistlejate arvule võistkonnas. Individuaalsetel võistlustel jagatakse püügiala püügikohtadeks vastavalt võistlejate arvule. Noored ja naised püüavad eraldi püügialadel mis ei pea olema meeste püügiala vahetus läheduses.

5. Püügiala jaotatakse vähemalt 10m (kuni maksimaalselt 20m) pikkusteks püügikohtadeks. Iga püügikoha vahele peab jääma võimalusel 1m laiune keelutsoon milles võivad liikuda vaid kohtunikud ja võistkondade treenerid ja esindajad.

6. Võistlejate taha jääb vähemalt 10m laiune keelutsoon. Soovitav on see piirata nööri või lindiga.

7. Võistleja ei või lahkuda oma püügialast, võistluse ajal, ilma kohtuniku loata.

8. Püügialal kalapüügi keelu enne võistlust sätestab võistluse korraldav organisatsioon.

9. Võistluspaik ei tohi olla elektriliinide läheduses.

4. Loosimine

1. Võistleja või võistkonnad peavad ennast registreerima enne juhendis märgitud aja lõppu.

Võistkondlikul võistlusel annab võistkonna kapten võistlejate nimekirja kohtunikule.

Hilinejaid võistlusele ei lubata.

2. Võistlejate püügikohad loositakse vahetult enne ettevalmistusaja algust vastavalt

registreerumis-järjekorrale. Teisel võistluspäeval toimub loosimine vastupidises järjekorras.

Äärepüüdjate puudumisel tõmbavad loosi esimestena eelmise päeva võistlusala äärtel

võistelnud osavõtjad, et vältida teistkordset äärele sattumist.

3. Võistkondlikel võistlustel sektorites loositakse igasse sektorisse algul iga võistkonna esindaja

ja seejärel individuaalvõistlejad nii, et igas sektoris oleks võimalikult sama arv võistlejaid.

4. Vooluveekogul võisteldes on number 1(üks) allavoolu esimene, seisva veega veekogul jääb number 1(üks) veekogu poole vaadates vasakule

5. Püügivahendid

1. Püügivahendid jagunevad põhi- ja abivahenditeks.

2. Põhivahenditeks on meestel õngeritv pikkusega kuni 13m, naistel ja noortel kuni 11,5m, vastava pikkusega tamiil, üks ujuk, raskused ja üks üheharuline konks. Püügivahendeid võib olla valmispandud niipalju kui võistleja ise soovib, kuid peavad asuma võistlejale määratud alas.

3. Raskus(ed) ei tohi ületada ujuki kandevõimet. Põhjas võib olla 10% raskusest, kuid nii, et ujuk vabaks lastes liiguks voolu või tuule suunas.

4. Rulliõngega püük on lubatud, samuti libiseva ujuki kasutamine.

5. Ujuk ei või väljuda voolu või tuule mõjutatult võistleja püügialast.

6. Abivahendid on sump, kahv, kada, platvorm, iste, ridvatoed, rullikud, söödakarbid-, ämbrid jne.

7. Platvormi maksimaalne suurus võib olla 1x1m. Sumba soovitatav minimaalne pikkus 3,5m ja minimaalne läbimõõt 50cm

8. Kajaloodide kasutamine on keelatud.

9. Püügivahendid peavad asetsema võistlejale loosiga määratud alal.

6. Söödad

1. Söödad jagunevad elussöötadeks ja peibutussöötadeks.

2. Õngesöötadeks võib tarvitada usse, tõuke ja teisi looduslikke söötasid välja arvatud elus ja surnud kala või kalatükke. Keelatud on ka kunstsöödad ja mehhaanilised söödad.

3. Peibutussöödad on lubatud tingimusel, et niisutatud peibutussööda kogus ei ületa sõelutult 20L kaasa arvatud ballastained. Juhul, kui 20L peibutussööta võib rikkuda vee-elustikku, siis korraldajal on õigus muuta peibutussööda kogust.

4. Kogu söötade maht, mida esitatakse kohtunikele kontrollimiseks, peab mahtuma 20L sisse ja sisaldama kõiki kasutamiseks mõeldud komponente (niisutatud valmissööt, mais, kanep, kuivad ning vedelad maitse- ja lõhnalisandid, siirupid, jms). Söötade kontrollimisel ei tohi püügi ajal söödale lisatavate ning konksusööda lõhnastamiseks kasutatavate kuivade ning vedelate maitse-ja lõhnalisandite kogus ületada 100 ml. Kinnised anumad ja pakendid ei ole lubatud. Peibutussööta ja lõhnalisandeid (nii kuivad kui vedelad) tuleb esitada kalibreeritud anumates.

5. Peibutussööta ja elussööta ei tohi mahu vähendamiseks kokku suruda.

6. Peale söötade kontrolli ei tohi enam valmis/ niisutatud peibutussööta segada mehhaaniliselt ega sõeluda, käega segamine on lubatud.

7. Alates söötade kontrollist (kolmandast signaalist) kuni võistluse lõpuni (seitsmenda signaalini) on lubatud kasutada ainult pihusteid, et niisutada peibutussööta, muldasid ja elussööta.

8. Peale söötade kontrolli kuni võistluse lõpuni (seitsmenda signaalini) on lubatud kokku lisada lõhnaaineid ja siirupeid maksimaalselt 100ml.

9. Peale söötmist (neljandat signaali) on lubatud kasutada ainult pihusteid, et niisutada peibutussööta, muldasid ja elussööta.

10. Peale söötade kontrolli ei ole lubatud võistleja püügialas hoida sööta ja peibutisi, mis ületavad käesolevates reeglites sätestatud piiranguid.

11. Elussöötade suurim lubatud kogus on 2.5L, sellest maausse 0,5L(lõikamata) ½ topsis, sääsevastseid ¼ topsis ja jokerit ¾ topsis kokku 1L, millest suuri sääsevastseid 0,25L.

Elussööta tuleb esitada kalibreeritud anumates. Võistluse korraldaja võib piirata

elussööda koguseid. Juhul, kui 2.5L elussööta võib rikkuda vee-elustikku, siis

korraldaja õigus muuta peibutussööda kogust.

12. Lubatud on kasutada väikseid anumaid konksusööda lõhnastamiseks.

13. Pelletite, boilide ja muude kokku surutud söötade kasutamine konksusöödaks ja peibutussöödaks on keelatud.

14. Elussööda ja peibutussööda ülejääke on keelatud visata vette peale võistluse lõppu.

7. Võistluste läbiviimine

1. Võistluste kestvus on 4(neli) tundi. Ettevalmistus aeg on 2 tundi. Kui teostatakse söötade kontrolli, toimub see üks tund enne eelsöötmise algust. Peale loosimist toimub võistlejate hääletamisega peakohtuniku valimine võistlejate seast. Kui selleks pole eraldi peakohtuniku.

Samuti valitakse igasse sektorisse abikohtunik, kes kontrollib oma sektori võistlejaid.

3.Võistlust juhib kohtunik vastavate signaalidega:

 Esimene signaal: lubab asuda võistluskohtadele. Enne esimest signaali on keelatud siseneda oma püügialasse. Peale esimest signaali on võistlejal lubatud loodida põhja, panna ülesse püügivahendid, platvormi, segada sööta, asetada sump vette jne.

Ettevalmistus aja jooksul (120min) on võistlejal lubatud liikuda püügialast välja kuni söötade kontrollini (50 min). Peale söötade kontrolli on lubatud püügialast väljuda ainult kohtuniku loaga.

 Teine signaal: 5 minutit on jäänud söötade kontrollimiseni.

 Kolmas Signaal: 60 min enne neljandat signaali. Võistlejad on kohustatud esitama kohtunikele õngesöödad ja peibutussöödad vastavates mõõduanumates, kahtluse korral mõõdab kohtunik söötade kogused oma mõõduanumatega.

 Neljas Signaal: on 10min. enne võistluse algust ja lubab alustada eelsöötmist.

Eelsöötmiseks valmistatud söödapallid võib valmistada peale söötade kontrolli ja peavad olema valmistatud käsitsi. Söödapallide heitmine vette on lubatud ainult käsitsi, kadaga, ragulkaga või ridva otsas oleva söödatopsiga. Ridva otsas oleva söödatopsiga söötes ei tohi ridvapikkus ületada 13m. Kui eelsöötmine toimub käsitsi siis samal ajal võib vees olla ainult üks püügivahend. Kui eelsöötmiseks kasutatakse ridva otsas olevat söödatopsi, siis võib vee kohal olla ainult üks ritv ehk söötmistopsiga olev ritv, millega teostatakse söötmist.

 Viies Signaal: Võistlus on alanud, mis kestab 4(neli) tundi. Võistluspüügi ajal võib käega peibutussööta heita vette vaid sellises koguses kui palju võistleja ühe käega haarata suudab ja kokkusurutud rusikasse mahub. Ühe käega söödapalle tehes ei tohi seda suruda vastu ämbri äärt, jalga vms. Kui võistluse ajal toimub söötmine ridva otsas oleva söödatopsiga, siis on lubatud peibutussööta koos (tõkudega) võtta anumast ühe käega, kuid kokku suruda võib teda kahe käega, et valmistada ette söödapall. Kui võistluse ajal toimub söötmine ragulkaga, siis on lubatud ainult tõukudest söödapallide tegemine kahe käega, kuid tõuke võib võtta söödaämbrist ühe käega. Kui ragulkaga soovitakse peibutussööta, mulda jne. sööta lasta siis peab söödapalli tegemine toimuma ühe käega.

Püügi ajal kasutatavad söödapallid ei tohi olla enne püügi algust valmis vormitud, see tähendab, et kõik valmis söödapallid peavad olema võistluspüügi alguseks vette heidetud

 Kuues signaal: Võistluse lõpuni on jäänud 5 minutit.

 Seitsmes signaal: Võistlus on lõppenud. Lõpusignaali kõlades peab püütud kala olema veepinnast kõrgemal, vastasel juhul see kala arvesse ei lähe ja tuleb koheselt peale väljapüüki vabastada.

3. Platvorm paigaldatakse nii, et selle tagumised jalad oleksid kuival. Võistluse korraldaja võib määrata istmete paigaldamise joone, tõmmates võistlusalale selleks lindi või nööri, millest istmed ja raamid peavad tagapool olema. Võistluse korraldajal on luba otsustada enne võistlust, kui kaugele vette on lubatud platvorm paigaldada.

4. Kahva võib kasutada ainult kala veest väljavõtmisel, mis peab toimuma oma püügiala piires ilma kõrvalise abita.

5. Võistluse võib katkestada looduslike tingimuste muutudes(torm, äike)peakohtuniku otsusega.

Märku antakse vastava signaaliga. Sel ajal ei tohi püüda ega peibutussööta vette heita. Viis minutit enne võistluse jätkamist antakse signaal, järgmine signaal lubab võistlust jätkata. Enne seda on söötmine keelatud. Võistluse jätkamisel on suurte söödapallide heitmine keelatud.

6. Lubatud on kaks katkestust ühe püügivooru jooksul. koguajaga mitte üle 1 tunni. Kui võistlustingimused ei parane, lõpetatakse võistlus. Arvesse läheb püügivoor püügiajaga vähemalt 2 tundi.

8. Kalade kaalumine

1. Peale lõpusignaali jäävad võistlejad oma kohtadele ja ootavad kaalukohtunike brigaadi.

2. Peale kaalumist peab kaalutud kalad tagasi sumpa laskma ja nad võib vabastada peale kohtuniku vastavat märguannet.

3. Kalade kaal märgitakse võistlejakaardile ja võistlusprotokolli mille võistleja kinnitab oma allkirjaga.

9. Tulemuste tühistamine ja karistused

1. Võistleja diskvalifitseeritakse ja ta tulemused tühistatakse järgmistel juhtudel:

(Punane kaart)

 kalakaitse eeskirjade ja spordieetika rikkumisel

 kui võistleja esitas kaalumiseks mitte tema poolt püütud või varem püütud kala

 kui võistlejale tehti sama võistluse ajal teine märkus.

 kui võistleja kasutas peale söödakontrolli ja võistluse ajal, kohtunikule mitte esitatud elussööta ja peibutussööta.

2. Võistlusmääruse ja võistlusjuhendi rikkumisel, mis ei mõjuta püügitulemust, tehakse võistlejale märkus (Kollane kaart), mis kantakse võistlejakaardile koos sündmuse sisu ja kellaaja ära märkimisega.

3. Kollased kaardid kehtivad üks õngitsemishooaeg.

4. Kui võistleja saab võistluse esimene voor kaks kollast kaarti siis automaatselt on see punane kaart ja punktid vastavalt viimane +1 miinus punkt, kuid võistluse teise vooru saab see võistleja alustada puhtalt lehelt.

5. Kui võistleja saab kahe voorulise võistluse jooksul ühe kollase kaardi ja järgmine võistlus, kas esimesel või teisel voorul kollase kaardi, siis võistlejat karistatakse vastava päeva eest saadud teise kollase kaardi eest punase kaardiga ja punktid jagunevad vastavalt viimane

10. Võitjate selgitamine

Karikasari koosneb etappidest, kus iga etapp jaguneb kaheks vooruks.

Esimene Voor: Individuaalne paremusjärjestus sektoris:

a) Individuaalse paremusjärjestuse määrab oma sektori parim kaal. Võistleja, kes registreerib suurima kaalu saab 1 karistuspunkti, 2 karistuspunkti saab võistleja teise suurima kaaluga, jne.

b) Juhul kui võistlejate kaalud sektoris on võrdsed, määratakse koht aritmeetilise keskmise järgi. (Näide 1: kaks võistlejat lõpetasid 5-ndal kohal neile määratakse (5+6):2= 5.5 karistuspunkti. Näide 2: kolm võistlejat lõpetasid 8-ndal kohal neile määratakse (8+9+10):3= 9 karistus punkti).

c) Võistlejad, kes pole ühtegi kala püüdnud, saab punktide arvu, mis on võrdne nende sektoris määramata kohtade keskmise väärtusega (näide nr 1: 24 võistlejat, kellest 12 võistlejat on püüdnud kala asuvad karistusega 1-12 kohal, järgmistele 12 võistlejatele antakse kõigile (13 + 24): 2 = 18,5 karistuspunkti; näide nr 2: 29 võistlejat, kellest 5 võistlejat on püüdnud kala asuvad karistusega 1-5-ndal kohal, järgmistele 24 võistlejat antakse kõigile (6 + 29): 2 = 17,5 karistuspunkti; näide nr 3: 29 võistlejat, kellest 26 on kala püüdnud, kuid on 3 võistlejat, kes pole ühtegi kala püüdnud, saavad tulemuse (27 + 29): 2 = 28 karistuspunkti. Kui on ainult 1 võistleja, kes pole sektoris ühtegi kala

püüdnud, peab ta saama nii mitu karistuspunkti, mis võrdub sektori viimase positsiooniga (näide: 29 võistlejat, kellest 28 on kala püütud, samal ajal kui üks mitte, saab ta 29 karistuspunkti).

Teine Voor

 Paremusjärjestus määratakse samuti nagu esimeses voorus.

+1 miinuspunkt.

Etapi individuaalne paremusjärjestus:

a) Võistleja, kelle kahe vooru karistuspunktide summa on madalaim, saavutab 1 koha. Jne.

b) Juhul kui kahe või mitme võistleja, kahe vooru karistuspunktide summa on võrdne, järjestatakse võistlejad kahes voorus püütud kalade kaalu järgi.

c) Kui osutub, et ka kalade kaalud on võrdsed, järjestatakse võistlejad esimese või teise vooru suurima kaalu järgi.

d) Kui seis on ikka veel viigis, järjestatakse võistlejad mõlemas voorus tõmmatud sektori koha suurima summa järgi.

e) Kui võistleja osaleb ainult ühes voorus saab ta sektori osalejate arv+1 karistuspunkti.

Etapi paremusjärjestuses langeb ühes voorus mitteosaleja automaatselt viimasele kohale.

Kui mitteosalejaid on mitu toimub nende vahel etapi individuaalne paremusjärjestus vastavalt punktis a) b) c) d) kirjeldatud.

Karikasarja individuaalne üldarvestus

Karikasari koosneb 5 etapist, millest 4 parimat etappi tulemust läheb arvesse.

a) Võistleja, kelle nelja parima etappi karistuspunktide summa on madalaim, saavutab 1 koha. Jne.

b) Juhul kui kahe või mitme võistleja, nelja parima etappi karistuspunktide summa on võrdne, järjestatakse võistlejad selle järgi kellel on rohkem kõrgemaid kohti. (Näiteks kaks esikohta ja üks kolmas koht on kõrgemal kui üks esikoht ja kaks teist kohta).

c) Kui kohapunktid on ka täpselt võrdsed, määrab paremuse arvesse läinud nelja parima etapi saagi kogukaal. Sealt edasi juba suurim ühe võistluse kaal.

d) Võistleja mitteosalemine etapil võrdub etapil võistlejate arv+1 karistuspunkti.

Võistkondlik paremusjärjestus.

1. Koha võistkondlikus paremusjärjestuses määrab võistkonna kõigi liikmete poolt oma sektoris saavutatud kohapunktide kogusumma. Võitja on võistkond kelle kohapunktide summa on kõige väiksem. Sektoris määrab kohapunktid kaaluline paremusjärjestus.

2. Kui võistkonnal puudub võistleja, lisatakse võistkondlikus paremusjärjestuse määramisel võistkonnale iga puuduva võistleja eest viimase koha(osavõtjate arv sektoris) pluss üks karistuspunkt. Võrdse tulemuse puhul, kui kohapunktide summa on individuaal-või võistkonnavõistlusel sama, siis otsustab kalade kaal, kui ka kaal on sama läheb koht jagamisele.

11. Protestid

1. Vaidlusalaste küsimuste lahendamiseks ja reeglitest tulenevate sanktsioonide rakendamiseks moodustatakse žürii. Žürii koosneb kahest EÕL juhatuse liikmest ja kolmas valitakse kohapeal, (kes pole protestiga seotud) peale kirjaliku protesti laekumist peakohtuniku poolt.

2. Protesti võib esitada igaüks peakohtunikule suuliselt. Protesti esitamisel peab võistleja (treener, meeskonna esindaja) maksma 10 eurot tagatisraha, mida protesti kaebuse õigeks mõistmisel tagastatakse. Protesti tagasilükkamisel tagatist ei tagastata. Protesti peab esitama mitte hiljem kui tundi peale kohtuniku poolt antud signaali “Stopp“.

3. Žürii liikmed peavad olema võistluspaigas ja lahendama ettetulevad probleemid ja kaebused.

4. Otsused võetakse vastu lihthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks hääleks peakohtuniku hääl.